Kas rahvusvahelisus peaks olema noortekeskuse igapäevaelu osa?

Mis roll on rahvusvahelisel noorsootööl üldises noorsootöö pildis? Mis roll on noorsootöötajal rahvusvaheliste võimaluste viimisel noorteni? Miks kõik noortekeskused ei tee rahvusvahelist noorsootööd? Kuidas mõõta rahvusvahelise noorsootöö mõju noorele, kogukonnale? Need on mõned üksikud, kuid olulised küsimused paljude seas, mis kerkisid esile 9.-12.märtsil 2015 Soomes, Syöte noortekeskuses, mis ühtlasi ka suusakeskus, kus kohtusid Eesti, Soome ja Sloveenia noorteühenduste esindajad, et leppida kokku järgneva kahe aasta Erasmus+ projekti „Boost your possibilities: Youth Centres for youth mobility and intercultural learning” tegevusplaan.

Erasmus+ programm on üks olulisemaid, kuid mitte ainuke programm, mis toetab rahvusvahelise noorsootöö arengut. Kui vaadata 2014.aasta programmi rahastamise tulemusi, siis leiame toetuse saanute sees alla kümne noortekeskuse paljude teiste MTÜ-de kõrval. Rahvusvaheline noorsootöö on jäänud suuresti MTÜ-de kanda ja noortekeskused kui kohalike omavalitsuste hallatavad asutused või siis teenuse delegeerimise lepinguga noortekeskuse teenust pakkuvad ühendused on hõivanud sellest vaid väikese osa. Ometi me teame kuivõrd oluline on erinevate pädevuste, rahvusvahelise kogemuse omandamine noorele tema tulevikuteel. Noortekeskused oma avatusega loovad tingimused osaluseks mitte ainult kindlatele, organisatsiooni kuuluvatele noortele vaid kõigile, avatus ja võrdne kohtlemine ei sea tingimuseks, et osalejad peaksid tasuma osalustasusid jms. Läbi noortekeskuse jõuaks rahvusvahelise töö võimalused tingimusteta paljudele noorteni. Siiski ei ole rahvusvaheliste vabatahtlike või noorte mobiilsus kõigi keskuste igapäevaelu osa. Rahvusvaheline noorsootöö on jäänud noortekeskustes valdkonna fanaatikute vedada, sest igapäeva tegemistesse see alati ei jõua kas noorsootöötaja hõivatuse või erinevate muude takistuste tõttu. See on ka peamiselt projektipõhine, mis eeldab head ettevalmistust kontaktide omamise ja projektitöö osas. Või on takistuseks keeleoskus...? Tegelikult me ju ei tea, miks see pole meie keskuste igapäeva noorsootöö osa. Me ei ole seda kunagi uurinud, nii nagu me tegelikult ka ei tea, mis siis ikkagi keskustes rahvusvahelises plaanis toimub. Käes on aeg see välja uurida ja uue korrigeeritud pildiga ja vajadustega uute arengutega edasi minna.

Need, kes rahvusvahelise noorsootöö sees toimetanud, selle loomisesse ja elluviimisesse magamata öötunde ja nädalavahetusi pannud, sest igapäevatöö sisse need tunnid alati ei mahu, on kohanud hetki kui peab kogukonnas tõestama, et rahvusvahelised projektid ei ole lõbureisid või motivatsioonireisid, mida peaks tegema puhkuse arvelt. Ikka ja jälle on ehk pidanud tõestama, et need on intensiivsed õppereisid, mis iga korraga toovad juurde uut vaatenurka kohalikku noorsootöösse ja osalejate isiklikku arengut. Aga kui pead kaitsma oma tegevust, valitud meetodit, siis millele on toetuda? Kust leida tõendust, et sellel kõigel on mõju osalejale, kogukonnale, Euroopale....

Alates 2014.aasta kevadest olen koos soomlaste ja sloveenlastega läbi korduvate skype koosolekute, kirjavahetuse ja tekstide koostamise jõudnud projekti „Boost your possibilities.....” ellu rakendamiseni. See projekt seob kolme riigi rahvusvahelise suurema ja vähema kogemusega keskusi ning noorsootöö uurijaid. See projekt toob Eesti ANKi kahe aasta jooksul tiheda rahvusvahelise noorsootöö temaatika, küsitlused, uurimuse, meetodite kogumise, töövarju võimaluse, koolituse, mis kõik on loodud selleks, et ühelt poolt toetada täna rahvusvahelises noorsootöös alustajaid ja teiselt poolt koguda tõendusmaterjali rahvusvahelise noorsootöö mõju kohta nii noorele kui laiemale ühiskonnale. Kui sa loed seda blogi ja see teema on sinu keskuse jaoks oluline, siis ole tähelepanelik Eesti ANKi infokanalitesse saabuvate postituste ja üleskutsete osas. Ma usun, et me teeme kahe aasta jooksul Eesti noorsootöö maastikul ära midagi olulist ja nagu Eesti grupi üks imearmas osaleja Helena projektikoosoleku lõpuringis ütles: „Ma tahan sellest osa saada, ma tahan öelda - I did it!

Soome kohtumisel osalesid: Helena Heidemann (Lille Maja), Kadi Kerner (Elva ANK), Urve Sarapik ( Ridala VV), Angelika Alström ( Rõuge ANK), Kerli Kõiv ( Eesti ANK, Rõuge ANK).  

Projekt on toetatud Erasmus+ programmist.

Tervitades,

Kerli